Helsingi

Soome

Riigikord: Parlamentaarne demokraatia

Haldusstruktuur: 6 lääni, 20 maakonda, 415 valda ja 113 linna

Pindala: 338 145 km², millest umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad; vähemalt 500 m² pindalaga järvi on umbes 188 000 ja vähemalt 100 m² pindalaga saari meres ja siseveekogudes kokku umbes 179 000.

Piirid: Venemaaga 1340 km, Norraga 736 km, Rootsiga 614 km

Rahvastik: 5,31 miljonit elanikku; 65% rahvastikust elab linnades. Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². Soomlasi on u 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased.

Riigikeeled: Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt.

Linnad: Helsingi 571 100 elanikku (Suur-Helsingi koos Espoo (239 700), Vantaa (193 900) ja Kauniaisega umbes 1 000 000), Tampere 207 800 elanikku, Turu 174 900 elanikku, Oulu 131 900 elanikku, Lahti 99 600 elanikku, Kuopio 91 100 elanikku, Jyväskylä 85 100 elanikku, Pori 76 300 elanikku (kõik andmed 2008.a. juunikuu seisuga).

Ajalehed: Suurimad ajalehed on "Helsingin Sanomat", "Ilta-Sanomat", "Aamulehti", "Turun Sanomat", "Kaleva" ja "Iltalehti", majandusajaleht "Kauppalehti". Suurimad majandusajakirjad on "Kauppalehti Optio" ja "Talouselämä".

Valitsusjuht: Peaminister Matti Vanhanen (Keskpartei Suomen Keskusta, al. 24.06.2003)

Riigipea: President Tarja Halonen (al. 1.3.2000)

Riigipeaks on president, kes valitakse otsevalimistel 6 aastaks.

Parlament on 200-kohaline. Viimased parlamendivalimised toimusid 18. märtsil 2007. aastal. Parlamendis esindatud parteidest on Keskparteil (Keskusta) 51 kohta, konservatiividel (Kookomus) 50 kohta, Sotsiaaldemokraatlikul Parteil (SDP) 45 kohta, Vasakliidul 17 kohta, Rohelistel 15 kohta, Rootsi Rahvaparteil 10 kohta, Kristlikel Demokraatidel 7 kohta ja erakonnal Tõelised Soomlased (Perussuomalaiset) 5 kohta. Valitsuskoalitsiooni moodustavad Keskpartei, Kokoomus, Rohelised ja Rootsi Rahvapartei.

Valitsus (Valtioneuvosto) koosneb 20 ministrist, kes töötavad 12 ministeeriumis. Peaminister on Matti Vanhanen (Keskpartei). Ministrid on ühtlasi parlamendi liikmed.

Soome kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme kohtuid (käräjäoikeus) on 64. Teise astme kohtuid (hovioikeus) on 6 ja need asuvad Helsingis, Kuopios, Kouvolas, Rovaniemis, Turus ja Vaasas. Kõrgeimaks kohtuks on ülemkohus (korkein oikeus). Lisaks on teatud õigusküsimuste arutamiseks moodustatud erikohtud.

Üldine ärikultuur
Soome üldine ärikultuur ei erine kindlasti oluliselt teiste Põhjamaade omast, kuid mõned soomlasi kõige enam iseloomustavad asjaolud võiks siinkohal välja tuua.

Soomlased peavad üldiselt kokkulepetest kinni. Kohtumistele tullakse õigel ajal või tihti isegi varem. Kõige mugavam asjaajamise viis on e-kirja teel, sellele vastatakse peaaegu alati ja üsna kiiresti. Üldse on asjaajamine tavaliselt meeldiv ja efektiivne.

Samas on tüüpiline, et otsuste vastuvõtmisele eelneb pikk arutlemine ja kaalutlemine, kõigis olulisemates küsimustes töötatakse välja strateegiaid. Väga palju on nõupidamisi ja raportite koostamist. See teeb asjaajamise mõnikord aeganõudvaks nii riigiasutuste kui suuremate ettevõtete ja organisatsioonidega. Info kättesaamine ei ole raske, kuid tihti tegelevad töötajad vaid kitsa töölõiguga ja seetõttu peab õige inimeseni jõudmiseks aega varuma.

Soomlaste tööpäev algab ja lõpeb reeglina varem kui Eestis. Tavaline tööpäeva kestus on näiteks 7-16 või 7.30-16. Seetõttu algab ka lõunaaeg, sealhulgas ärilõunad, meie jaoks harjumatult vara – kl 12 või isegi 11.30. Ärilõunad on väga levinud.

Kindlasti tuleb veel praegugi Soomes ette umbusklikku suhtumist eestlastesse. Kui 1990-tel aastatel oli paljude soomlaste suhtumine eestlastesse suisa negatiivne, tüüpilist eestlast peeti kurjategijaks (milleks andsid tihti põhjust ka Soomes tegutsevad eestlased ise), siis praeguseks on olukord väga palju muutunud ja enamasti on suhtumine väga sõbralik. Siiski ei võeta alati positiivselt vastu Eesti ettevõtet kui konkurenti, veelgi enam – Eesti ettevõtet kui Soome omast edukamat. On täiesti olemas ka tõenäosus, et satute kokku ettevõtjaga, kellel on negatiivseid kogemusi (näiteks lepingutest mitte kinnipidamist, pettusi) mõne Eesti ettevõttega. Kuigi see võib olla 10 aasta tagune kogemus, suhtutakse Teisse sel juhul suurema umbusuga. Samas on isiklike kontaktide loomine eestlaste ja soomlaste vahel tavaliselt väga edukas – vennasrahva tunne ja sarnane keel aitavad kindlasti kaasa. Seetõttu on kindlasti taibukas enne Soome turule tulekut müügistrateegia ja oma toote eelised hästi läbi mõelda ning kohapeal partneritega isiklikke kontakte luua. Suhtlemisel eelistavad soomlased kasutada sina-vormi, tihti isegi esmakohtumisel.

Pangandus ja teenindus
Pangaarve avamine Soomes on küllaltki aeganõudev ja võib välismaalasele isegi probleemiks saada. Eraisiku puhul nõutakse arve avamisel tõendust sissetulekute kohta Soomes (tööleping, tõend töökohast). Üldiselt töötavad pankade nagu paljude muudegi ettevõtete teenindajad aeglaselt, tunnevad enamasti vaid oma töölõiku ja ka bürokraatia on suhteliselt suur. Siiski on kõik teenindajad väga sõbralikud ja vastutulelikud ning aitavad teid meelsasti.

Vastupidiselt paljude eestlaste eelarvamusele ei ole Soomes e-pangandus nii arenenud kui meil, kuid seda kasutatakse siiski üha rohkem. Pangakaardid on väga levinud ning Soome suurematel pankadel on ühised Otto-märgistusega automaadid, kust raha väljavõtmine on tasuta. 2008. aastal on lisandunud uued automaatide ketid Nosto ja Anna, kust raha väljavõtmine võib olla tasuline. Väga levinud on kaardimaksed ja enamasti saab tasuda ka välismaise deebet- ja krediitkaardiga. Pangateenused (arve hooldus, pangaülekanded) on väga odavad või hoopis tasuta. Muud teenused (juuksur, sportimine jne) on aga Eestiga võrreldes väga kallid.

Teenindusettevõtted ja pangad on tavaliselt avatud kl 9-16. Laupäeval ja pühapäeval on pangad suletud.

Poed on lahti kauem, tavaliselt 9-20, toidupoed 7-20 või 7-21. Kuid poed, kaasa arvatud enamik toidupoode on pühapäeviti ja riigipühadel suletud. Kaubanduskeskused on pühapäeviti avatud vaid teatud perioodidel – näiteks suvel ja jõulude eel.

Telekommunikatsioon
Soome maakood on 358. Helsingi kood on 9. Riigisiseselt helistades tuleb nii laua- kui mobiiltelefoni numbri ette võtta ka 0.

Soome on mobiiltelefonide kasutamisel maailmas esimeste hulgas, neid kasutatakse kindlasti rohkem kui lauatelefone. Samuti on Interneti kasutamine väga levinud ja kõige mugavam ongi infot leida Internetist (tihti on küll vaja soome keele oskust).

Telefonikõned on üsna odavad. Lauatelefonilt lauatelefoni numbrile helistamisel algavad hinnad 0,02 eurost/minut. Mobiiltelefonilt maksab Soome numbrile helistamine umbes 0,06 – 0,1 eurot./ 1 minut. Osadel pakettidel on ka kuumaks, mis võib olla 2-15 eurot.